Stig Rästa „Hakitud kalamari“

Eelmisel aastal suurepärase lugemiselamuse andnud raamat, veidi ebaühtlase sisuga, kuid mõnusa huumoriga. Sain teada, et Stigi teine eesnimi on Raul, tore oli lugeda tema ja Karina toimetamistest ja hakkamasaamistest väikeste lastega. Äratundmisrõõmu pakkusid Stigi meenutused oma lapsepõlvest.

Urve Tinnuri „Õed”

Raamatu sündmustik toimub 1944. aastal. Õed Reeni ja Õie evakueeruvad oma sünnilinnast Narvast väiksesse Virumaa kolkakülla. Algab pidev olelusvõitlus, õdede omavahelised konfliktid, tragöödiad ja lubamatu armusuhe. Rasked sõjajärgsed kolhoosiaastad teevad elu veelgi raskemaks kuni Stalini surmani 1953…
Urve Tinnuri  raamat on väga mõnusaks vahelduseks meie nutiajastule. Huvitav on ajas tagasi minna ja uurida, mismoodi elasid meie vanavanemad. Teos haaras mind niivõrd endasse, et ei suutnud ennem käest panna.

Mart Kadastik „Valitud naised”

Lugesin äsja Mart Kadastiku raamatut “Valitud naised”, kuhu on kokku kogutud ajakirjas “Eesti Naine”  ilmunud autoriveerud. See on raamat meeste ja naiste suhetest. Lõpulugu on aga autori kõige olulisemast naisest tema elus. Oma raamatus ütleb ta, et lood tulevad ta juurde ise, kui vaid hoiad silmad ja kõrvad lahti. Illustratsioonideks on Anna Litvinova maalid, mis on väga erksavärvilised ja kaunid. Mulle meeldis, et lood on lihtsad, aga samas värvikad ja hästi kirjeldavad erinevaid naisi.

Eia Uus „Tüdrukune”

Tänapäeva Eestis aset leiduva sündmustikuga romaani keskmes on naiste kehad, kogemused, pinged, hirmud ja võimalused. Eia Uus räägib neist asjadest, millest tavaliselt ei räägita- julgelt, ausalt ja kaasahaaravalt. Muidugi on see ilukirjandus aga selle raamatu lugemine on kohati valus, sest kisub lahti vanu haavu ning paneb mõtlema, et enamus meist on niimoodi tundnud.

“Elu nagu kiirteel”, Julie Garwood

See raamat lausa haarab lugeja kaasa kihutades tempokalt lahendama saladusi, lisades aina seiklusi ja põnevust, armastust ja kirge. Raamatut on võimatu käest panna enne kui see on läbi loetud.


“Vaikuse hääl”, Jaan Tätte

Oma raamatus “Vaikuse hääl” mõtiskleb autor teemadel nagu inimene ja loodus, õnn ja pühadus, hing ja südamehääl, armastus ja elu ning ka sellest, kuidas ära tunda oma inimesi.
Armastatud muusik räägib sellest kuidas ta tuli Vilsandile elama ja koges seal hoopis teistsugust elu kui linnas. Ta ütleb, et vaikus on paljude asjade algus.
See raamat jättis oma elutarkuse ja sügavusega suurepärase mulje.


„Misjonäripoos”, Justin Petrone

Hea huumoriga vürtsitatud lühilugude kogumik, mis kajastab Eesti elu kentsakust läbi välismaalase silmade. Need, kes on varem naudinguga lugenud Justin Petrone „Minu Eesti“ esimest ja teist osa, vaimustuvad ka sellest raamatust.


M.C. Beatoni Shoti kriminullide sari

M.C Beatoni äratuntavalt shotiruuduline sari on kindlasti lõbus ja kerge lugemine. Ühes sarjas lahendab mõrvasid konstaabel Hamish Macbeth ja seda mägismaalasele omase muheda laiskuse ja nutikusega. Sarja on sisse põimitud ka tõusude – mõõnadega armastuslugu ja tüütud ülemused.

Teine sari samalt kirjanikult räägib usinast vanapiigast Agatha Raisinist, kes on oma kiire pealinna suhtekorraldaja elu vahetanud Kesk-Inglismaa külakese näilise rahu vastu. Juhuse tahtel saab rahu otsima tulnud Agathast ja tema äärmiselt ligitõmbavast naabrimehest detektiividuo, kes igale poole oma nina topib.

Need sarjad garanteerivad muheda muige ja mõnusa äraolemise.


“Ime”, R. J. Palacio

“Ime” on noortekirjandusse kuuluv ja Lastekaitseliidu poolt tunnustuse saanud raamat. Nagu üks lugeja ütles, peaks see olema kohustuslik kirjandus nii koolilastele kui ka lapsevanematele. Raamatus jutustatakse täiesti normaalse poisi lugu. Kahjuks on see poiss sündinud eemaletõukava välimusega. Lugejale näidatakse kuidas tunneb ennast erinev inimene ja kuidas tunnevad “normaalsed” inimesed end erineva inimese kõrval. Kas on võimalik eemaletõukava välimusega näidata, milline inimene sa oled? Kas on võimalik leida sõpru endavanuste julmade teismeliste seas? Neile ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse raamatusse sukeldudes.